„Meelespea: Vana Testamendi lugemine”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: Vana Testament 2026 (2026)
„Vana Testamendi lugemine”, Tule, järgne mulle: 2026
Meelespea
Vana Testamendi lugemine
Kui Nefi soovis inspireerida oma vendi Issandat usaldama, jagas ta lugusid Moosesest ja Jesaja õpetusi. Kui apostel Paulus soovis innustada varakristlasi uskuma Jumala lubadustesse, tuletas ta neile meelde Noa, Aabrahami, Saara, Raahabi ja teiste usku. Kui Jeesus Kristus ütles juutide juhtidele, et nad uuriksid pühakirju, selgitades, et need „tunnistavad minust” (Jh 5:39), siis pühakirjad, millest Ta kõneles, on kirjutised, mida me kutsume Vanaks Testamendiks.
Teisisõnu, kui loete Vana Testamenti, loete sõnu, mis on inspireerinud, trööstinud ja julgustanud Jumala inimesi sõna otseses mõttes tuhandeid aastaid.
Kuid kas midagi, mis on kirjutatud nii kaua aega tagasi, võib tõesti aidata teil leida lahendusi tänapäeva probleemidele? Jah, võib küll. Eriti kui mäletate, kellest Vana Testament tegelikult räägib.
Testament Jeesusest Kristusest
Mistahes väljakutsetega teie ja teie pere silmitsi seisate, on vastuseks alati Jeesus Kristus. Seega, kui soovite leida vastuseid Vanast Testamendist, otsige Teda. See ei ole alati lihtne. Võib-olla peate kannatlikult mõtisklema ja otsima vaimset juhatust. Mõnikord on viited Temale väga otsekohesed, nagu Jesaja kuulutuses: „Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, ‥ kellele pannakse nimeks: ‥ Rahuvürst” (Js 9:5). Teistes kohtades esindatakse Päästjat aimamisi sümbolite ja võrdkujude kaudu – näiteks loomohverduste kirjelduste või ülestähenduse kaudu sellest, kuidas Joosep oma vendadele andestas ja nad näljahädast päästis.
Walter Rane. „Maailma Valgus”
Kui otsite Vana Testamenti uurides suuremat usku Päästjasse, siis leiate selle. Ehk võib see olla teie uurimise eesmärk sel aastal. Paluge Vaimu juhatust, et võiksite leida ja keskenduda kirjakohtadele, lugudele ja prohvetlikele kuulutustele, mis viivad teid Jeesusele Kristusele lähemale.
Jumalikult säilitatud
Ärge oodake, et Vana Testament annab teile põhjaliku ja täpse ülevaate inimkonna ajaloost. See ei olnud algupäraste autorite ja koostajate eesmärk. Nende suurem soov oli õpetada midagi Jumala kohta – Tema plaanist oma laste jaoks, sellest, mida tähendab olla Tema lepingurahvas ja kuidas leida lunastust, kui me eksime. Mõnikord tegid nad seda, kirjeldades ajaloolisi sündmusi nii, nagu nemad neist aru said, sealhulgas lugusid suurte prohvetite elust. 1. Moosese raamat on üks näide sellest, nagu ka Joosua, Kohtumõistjate ja 1. ja 2. Kuningate raamat. Kuid Vana Testamendi kirjutajad ei püüdnud kirjutada ajalugu. Selle asemel õpetasid nad luuletuste ja kirjanduse kaudu. Psalmide ja Õpetussõnade raamatud kuuluvad sellesse kategooriasse. Samuti võime lugeda hinnalisi prohvetite sõnu Jesajast Malakiani, kes rääkisid jumalasõna muistsele Iisraelile ja räägivad Piibli ime kaudu ka meile tänapäeval.
Kas kõik need prohvetid, luuletajad ja koostajad teadsid, et tuhandeid aastaid hiljem loevad nende sõnu inimesed kogu maailmas? Seda me ei tea. Kuid imetleme, et just nii juhtus. Riigid tõusid ja langesid, linnad vallutati, kuningad elasid ja surid, kuid Vana Testament kestis neist kõigist kauem, põlvest põlve, kirjatundjast kirjatundjani, tõlkest tõlkeni. Muidugi kadusid või muudeti mõned asjad, kuid siiski õnnestus nii mõndagi imekombel säilitada.
Judith A. Mehr. „Vana Testamendi prohvet” (fragment)
Need on vaid mõned asjad, mida tuleks sel aastal Vana Testamenti lugedes meeles pidada. Jumal hoidis neid muistseid kirjutisi, sest Ta tunneb teid ja seda, mida te läbi elate. Ta on valmistanud nendes sõnades ette vaimse sõnumi, mis toob teid Temale lähemale ja suurendab teie usku Tema plaani ja Armastatud Pojasse. Võib-olla juhatab Ta teid kirjakoha või kaemuse juurde, mis õnnistab kedagi, keda tunnete – annab teile sõnumi, mida saate jagada oma sõbra, pereliikme või kaaspühaga. Võimalusi on palju. Kas pole põnev sellele mõelda?
Nefi ütles: „Minu hing tunneb heameelt pühakirjadest” (2Ne 4:15). Võib-olla tunnete samamoodi, kui loete paljusid samu sõnu, mida Nefi luges, mida me nüüd nimetame Vanaks Testamendiks.
Vana Testamendi raamatud
Enamikus Vana Testamendi kristlikes versioonides on raamatud järjestatud erinevalt sellest, kuidas need esmakordsel kokkupanemisel ühte kogumikku koondati. Kuigi heebreakeelne Piibel jagab raamatud kolme kategooriasse – seadus, prohvetid ja kirjutised –, jagab enamik kristlikke Piibleid raamatud nelja kategooriasse: seadus (1. Moosese – 5. Moosese), ajalugu (Joosua – Ester), luuleraamatud (Iiob – Ülemlaul) ja prohvetid (Jesaja – Malakia).
Miks on need kategooriad olulised? Sest kui te teate, missugust raamatut uurite, aitab see mõista, kuidas seda uurida.
Kui hakkate lugema seadust ehk Vana Testamendi viit esimest raamatut, siis oleks hea pidada meeles järgmist. Need raamatud, mille autoriks peetakse tavapäraselt Moosest, käisid aja jooksul läbi mitme kirjutaja ja koostaja kätest. Me teame, et sajandite jooksul on „palju osi, mis on selged ja kõige hinnalisemad”, Piiblist ära võetud (vt 1Ne 13:23–26). Sellegipoolest on Moosese raamatud inspireeritud jumalasõna, kuigi neid, nagu ka kogu Jumala tööd, on edastatud surelike kaudu ja need võivad seeläbi sisaldada inimlikke ebatäiusi (vt Ms 1:41; UA 1:8). Moroni sõnad, mida ta ütles, viidates Mormoni Raamatu pühale ülestähendusele, mida ta koostada aitas, on meile siinkohal abiks: „Kui selles on vigu, siis on need inimeste vead; mispärast ärge mõistke hukka Jumala asju” (Mormoni Raamatu tiitelleht). Teisisõnu, pühakirjaraamat ei pea olema vaba inimlikest vigadest selleks, et olla Jumala sõna.