Liahona
Inkacnek Engan Luhn Wuhlweacng
Fepweri 2026 Liahona


“Inkacnek Engan Luhn Wuhlweacng,” Liahona, Feb. 2026.

Mahlwem nuhkwewa Liahona Mwe Fahkwack, Fepweri 2026

Inkacnek Engan Luhn Wuhlweacng

Ke lut ac fwefwelac ke mempucr luhn sucu tuhkweni nuh sie ye muhtuhn Pahpah ac Wen use mwe lut yohk ac engan nuh ke nguhnihk ac nwekyuclac ke nguhn luhn sruikihn.

Elder Patrick Kearon ac muhtwacn kiacl, Jennifer

Elder Patrick Kearon ac muhtwacn kiacl, Jennifer

Ke Israel ac Elizabeth Haven Barlow som liki acn Nauvoo, nuh Infahlfahl luhn Salt Lake ke 1848, eltahl likiyac ahwowo mukul se puckpucki ke inkuclyuck srihsrihk se fin acn Nauvoo. Ahwowo James Nathaniel Barlow, tuhlihk se emet nahtuhlos, tuh misac tukun na el isuslac ke Mei 1841.

Ke mukwiyak laltahl nuh Infahlfahl Salt Lake, Israel ac Elizabeth tiacna motko muh eltahl ac sifilpac ngwetwacng nuh ke inkuclyuck luhn wen se nahtuhltahl ah. Tuhsruhk ke Israel el tuh pahng nuh ke misin fin acn England ke kuhtuh yac tohkoh, el ahliki acn Nauvoo ke el fuhfahsryucsr kuhtuhlacp. Ke nguhsr lal Elizabeth, el tui in sokwack inkuclyuck luhn wen se nahtuhltahl ah ac sraklah sri kacl ah nuh ke inkuclyuck luhlahp se, acn kuhtuhlacp ke siti sac.

Tukun wacngihn ma el konwacack ke lwen sac, Israel el sukok kahsruh sin mwet karihngihn acn sac. Lwen tohkoh ah, eltahl konwacack inkuclyuck sac, oan siskacl Mary kuhsin se lal James. Mwe ahsor, pohk in mas ah kuhlawi ac muhsahllah. Ke sie lwacta nuh sin muhtwacn kiacl ah, Israel el tuh sihm, “Ke ma inge nga fahlac liki ac otwelah muh nga ac fuhlweltahluh we nuh ke pacl tok uh.”

El tiac fahlac loes liki inkuclyuck sac ke el lohng puhsra se. Esamwack ke ma sikyak ah, el tuh sihm, “Tiacna yohk puhsra, tuhsruhk kahlwem in nuhnak luhk suc nga koflah lahfwekihn: ‘Pahpah, nikmet fihliyucwi inge.’” Israel el fohlohklac nuh ke inkuclyuck sac, otwelah in uslah mukul srihsrihk se nahtuhl ah ke sahflahiyac. “Nga tuh puhla mislac na usrnguck se ac tiacna elyah suc nga tiac puhla met. … Nga luhngse fahk: lah nga sonna wi arlac lohacng nuh ke oacna sie orekma ma oreklac ke moul luhk.”

Ke Septempuh 2, 1853, Israel Barlow ac mwet se karihngihn acn sac uslah mahnol James ac Mary nuh ke inkuclyuck luhlahp Nauvoo, akihlenyac acn sac ke “yot ke insifac ac niyac ke inkuclyuck sac.”

Israel el fahk nuh sel Elizabeth lah ke el muhta wihn ke kuclyuck sac, “Nga puhla sie luhngse in kisackihnyuclac ac ma nuhkwewa ma nga pahngon ma luhk nuh in poun Leum, tuh ngan kuh in oekyuck muh nwacsnwacs in weluhl [James] sikme ke lotutacng se ke Moulyak Se Met.”

Kihsackuhnlah lal Israel nuh ke wosasuc luhn Jisus Kraist, weacng ahkfuhlwactye wuhlweacng muhtahl, lwelah nuh sin Kraist in oraclah moul wacngihn sahflahiyac—ma yohk liki mwe insewowo nuhkwewa—ma wo nuh sel, mwet mahtuh somlah lal, ac tuhlihk nahtuhl.

Ma se pacna inge ma pwacye nuh sesr nuhkwewa.

ahluh ke kuhfa luhn Leum

Petsaciyuck sel Jerry Garns, kuh in kapi nuh ke orekma luhn Alu muhkwena

Olwelah Muhtahl

Pahpah Tuhmwacsr Inkuhsrao ac Wen Nahtuhl, Jisus Kraist, luhngse kuht kais sie yohk liki ma nuhkwewa ma kuht kuh in motko. Wacngihn ma Luhngse Laltahl uh ahkkahlwemye yohk liki olwelah ke mwe insewowo kuhpahsr nuh ke wuhlweacng utuckuh nuh sesr ke pacptais ac lun lohm sin Leum.

“Sie sin nuhnak yohk srihpac ke fahkwelihk luhn alu pa ke sie wuhlweacng muhtahl,” Prestuhn Russell M. Nelson (1924–2025) el luti. “Ke kahs suwohs, wuhlweacng se oraclah inseselac se inmahsrlon u luo kuh puhs liki. Tuhsruhk ke sie ohiyac luhn alu, sie wuhlweacng el yohk srihpac likina. El olwelah muhtahl se yurun God.”

Olwelah muhtahl nuhkwewa kuht oraclah ac liyacacng ahkinsewowoye kuht. Pahpah inkuhsrao ac Mwet Lahngo Jisus Kraist kena kuht in tuhkuh fototoyang nuh Yohrohlos. Eltahl kena kahsre kuht in lutlut ac kapkapwack ke luhlahlfongi ac kahlwem. Eltahl kena use kuh lasr ke kuh luhn kuhsrao. Eltahl kena kuht in konwacack unweyuck ac mislac ke sie facluh suc mwe insewowo kuh in upac in sukokyak. Eltahl kena kuht in puhla engan ke moul se inge ac ke moul se fahsruh uh. Tuhkuh liki luhngse wolacna se inge, eltahl acse nuh sesr pacl wo in ilyak nuh ke sie wuhlweacng kawihl Yohrohlos. Kuht insewowo in sifil fohlohk nuh ke wuhlweacng ingoh ke wik nuhkwewa ke pacl toeni ke kuhfa luhn Leum.

Kuht ipeis ke kuhfa luhn Leum ke sie nguhn luhn sruikihn mweyen oasr yohrohsr mwe insewowo engan ke kuht eis inen Jisus Kraist nuh facsr, Esamuhl ac luhngse Lal nuh sesr kahlwem ke mwe sang ke Iwaclah Lal—tuh El kweok, srah sohrohrlah, ac misac kacsr. Kuhfa luhn Leum oacyacpac ahkinsewowoye kuht ke pacl se ke wik in ahkkahlwemye sulaclah lasr in liyacacng masap Lal, ahksasucye wuhlweacng lasr, ac oraclah sie wuhlweacng sasuc (liye Doctrine and Covenants 20:77, 79).

“Pacl puhs, nga lohng ke kahs se muh kuht ipeis kuhfa luhn Leum in ahksasucye wuhlweacng ma tuh oreklac ke pacptaislac ah. Ke ma se inge pwacye uh, tuh yohk liki na ingacn,” Prestuhn Nelson el fahk. “Nga oraclah sie wuhlweacng sasuc. Kom oraclah wuhlweacng sasuc. … Inge in fohlohkihn ma suc [Leum El] tuh oraclah ke pohloh kahs sac lah Nguhn Lal ac fah wi kuht pacl nuhkwewa. Fuhkah luhpan mwe insewowo uh!”

Ke kuht auliyak ac ipeis ke kuhfa luhn Leum ke inse nwacsnwacs, kuht eis Nguhn Muhtahl ac kuht “nwacsnwacslah liki ma koluk oacna kuht in sifilpac pacptaislac. Pa inge finsrak ac pahkotwen Jisus el use nuh sesr kais sie.”

Fuhkah luhpan engan in auliyak ac in nuhnak muhnahs nuh se ke luhngse molwelah luhn Kraist!

Tempuhl Nauvoo Illinois

Petsac ke Nauvoo Illinois Tempuhl sel Jennifer Rose Maddy

Lohm Sel ke Engan

Tukun eklac Prestuhn ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi Ke Lwen-sahflah, Prestuhn Nelson el sramsram pacl puhs ke inkacnek in wuhlweacng, muhtwacwacack ke mwe fahkwack se nuh sin mwet nuhkwewa ekihn Prestuhn luhn Alu uh. Kuht utyak ke innek soko ah ke “auliyak ac pacptaislac ke kof” (2 Nephi 31:17), el fahk ke kuhtuh pacl tohkoh, na “tok kuht utyak na pwacye nuh kac lun tempuhl.”

Oacpacna ipeis ke kuhfa luhn Leum ahkacsmakihnye kuht ke wuhlweacng lasr ac mwe insewowo ke kahsruh laltahl, oacpacna oruh orekma luhn mwet lun tempuhl. Ke kuht oruh akwuck ke orekma ke mwet ma misac, kuht esam olwelah muhtahl kuht oraclah ac ke mwe insewowo olwelah kuht ac fah eis.

Ke inkacnek in wuhlweacng, kuht eklac mwet usru ke mwe insewowo nuhkwewa olwelah nuh sel Abraham, Isaac, Jacob, ac tuhlihk nahtuhlos. Finne ke mwe insewowo ma olwelah ingoh, Abraham, Isaac, ac Jacob tiac sun moul fihsrwacsr, ac kuht tiac pac. Oacpacna eltahl, kuht puhla ma upac, kaiyuck, ac ahsor oacna kuht inge “srihkeyuck ke ma nuhkwewa” (Doctrine and Covenants 136:31; see also 101:4–5). Tuhsruhk oacna mwet pahluh ac Mwet Luhlahlfongi suwohswohs ke pacl met ah, kuht etuh lah suc kuht kuh in luhlahlfongi (liye 2 Nephi 4:19).

Moul in mahno lasr uh el sie pacl ke moul lasr uh, tuhsruhk pacl se ingacn—kuhtuh pacl uh arulacna upac—el yohk srihpac wacngihn sahflah kac. Ahok, Pahpah tuhmwacsr Inkuhsrao El kena kuht in lutlut ac kapkapwack. Ac, ahok, kapkapwack sacn kuhtuh pacl uh pwacnwack ahsor ac kweok. Tuhsruhk El kena moul lasr uh in engan ac finsrak. Nuh ke sahflah sacn, ac in ahkfihsrwacsrye inkacnek lasr in fohlohk nuh Yohrohl, El suhpwacma sie Mwet Lahngo, suc el “pa mwet in ahkfalye” ke wuhlweacng lasr nuh sin Pahpah Tuhmwacl. Tuhkuh ke Iwaclah luhn Jisus Kraist, Pahpah el ahkfalyelah olwelah ma El tuh oraclah nuh sin tuhlihk Nahtuhl lun tempuhl.

Tuhkuh ke luhngse ac iwaclah kihsackuhnlah Lal, Mwet Lahngo lasr El karihngihn ac ahkwoyelah ma nuhkwewa kuht ac fah sun ke moul. Ac ke srihpen lohm muhtahl Sel—lohm in engan Sel—ma nuhkwewa ac fah wona finne ma upac. Ono luhn karihngihn wuhlweacng uslah ahsor, kweok, suhpwacr, ac toasr. Kuht tiac enenuh in fosrngah kuh sahngweng. Tuhsruhk, kuht kuh in enganwack lah molin moullac lasr moliyucklac tari (liye 1 Corinthians 6:20) ac inkacnek luhn wuhlweacng ma pahtpaht nuh ke moul ma pahtpaht akwucki tari.

Inkacnek luhn wuhlweacng pwacyena el inkacnek luhn luhngse molwelah. Ke kuht ahkfuhlwactye wuhlweacng kuht oraclah lun tempuhl, kuht eis mwe insewowo ke kuh yohklacna, luhngse yohklacna, pahkotwen yohklacna, etuh yohklacna ac finsrak yohklacna. Ma usrnguck ac wolacna ke sil tempuhl—luhn mwet in sucu tuhkweni nuh sie ke luhngse ne tok ma pahtpaht—use mwe lut ac engan nuh ke moul luhk ac nwekyuclac ke sie nguhn luhn kulohkihn.

“Pacl nuhkwewa ma kain in ma upac sikyak ke moul lom an, acn se ma sef emet nuh sum ke ma kawihl pa in muhta na ke wuhlweacng lom ke tempuhl!” Prestuhn Nelson el luti. Nga etuh ke ma wo luhk sifacna ac oasr pacl upac ke moul in mahno sikyak ke pwacye luhn kahs ingacn.

Ahkuhtweyac ke sie siacnyacn sruok ahwowo se

James Nathaniel Barlow, tuhlihk se emet nahtuhl Israel ac Elizabeth Barlow, misac ke el tuhfahna isuslac ke Mei 1841. Kuhtuh yac tohkoh, el tuh siliyucki sin mwet nuh sin pahpah ninac kiacl ah ke Logan Utah Tempuhl.

Akuhtweyucki sel Allen Garns

Usacltahlweni Nuh Acn Selos

Tukun Israel Barlow el tuh oraclah wihlkacs sahflah se nuh sin tuhlihk mukul srihsrihk se nahtuhl ah, el sihm nuh sin muhtwacn kiacl ah, “Ke nga nuhnkuh ke som se luhk nuh ke acn loesuhlah, in tiacna sifilpac fohlohk nuh ke kuclyuck [lal James] ah, okwaclah nohfohn luhngse sahflah ma nga ahkkahlwemye ne ke na fokwelihk ke sroninmuhta fin kuclyuck lal ah.”

Nga petsacelah muh puhs sroninmuhta—sroninmuhta ke engan pacl se inge—kahklah ke Tisacmpuh 4, 1889. Ke lwen sac, James Nathaniel Barlow srihsrihk el tuh siliyucki nuh sin pahpah ninac kiacl ah ke Logan Utah Tempuhl. Ke pacl sac, Israel el misac, na mwet sahyac tuh oruh orekma kacl ac James.

Oasr yuruk ac Sister Kearon puhla se ac pahkomuhta yohk kacl Israel ac Elizabeth. Tuhlihk se emet nahtuhsr, tuhlihk mukul se pahngpahng Sean, misac ke heart surgery ke el wik na tolu matwac. Ma sac ahluhkwelah upac nuh sesr. Ke pacl sac, kuht motko lah kuht ac moullac. Kuht pihkihnilyac ke sie kuclyuck srihsrihk fin acn England. Yac singucul limekohsr tohkoh, sucu lasr ah ngihsrweyuck in som liki acn kuht muhta we ah fin acn United Kingdom in kuhlwacnsap ke sie misin ke Alu uh, ac kuht fihliyac we kuclyuck srihsrihk sac.

Tuhlihk fuhsr nahtuhsr ah tiac wacngihnlac liki kuht ke trek west, ac kuht tiac puhla ma upac na pwacye oacna Barlows ma, tuhsruhk kuht muhtwacwacack in kahlwemwack kuhtuh srihk ke ma sikyak nuh selos ah. Kuclyuck luhn tuhlihk mukul srihsrihk se nahtuhsr inge oan yen loeslacna, tuh oacna ke Barlows, kuht muhtana ke luhlahlfongi ke Moulyak luhn Jisus Kraist oasr yohrohsr ac ma oreklac nuh tok ma pahtpaht ke sucu lasr uh ke sil muhtahl luhn wuhlweacng.

Kuht nuhkwewa oasr mwet mahtuh la somlah met ac mwet kuht luhngse sahyac som liki kuclyuck uh ma fahk nuh sesr, “Nikmet fihliyucwi inge.” Ke srihpen wuhlweacng ke tempuhl, wacngihn sie mwet enenuh in muhlkihnyucklac. Pahng nuh sesr in luhngse eltahl, kuhlwacnsuhpwacltahl, ac kahsreltahl usacltahlweni nuh acn selos.

Pahpah Inkuhsrao El luhngse kuht, kom ac nga. El use nuh sesr tempuhl tuh “kutena ma [kowos] kapriya fin faclu, ac fah kapiri pac inkusrao” (Doctrine and Covenants 128:8; liye pacMattew 18:18). El suhpwacma Wen Nahtuhl in kuhnahoslah mwe kapihr luhn misac, sackuhnlah inkacnek nuh ke kuhpahsr ma pahtpaht ac sifil tuhkweni luhn sucu wacngihn sahflahiyac.

Pasis oruh oasr akwuck lasr uh. Pasis oruh kuht orek wuhlweacng uh. Pasis oruh kuht muhsahi tempuhl uh. Pasis oruh kuht kihsackihnkuhtlac nuh ke orekma ac wolacna luhn God uh (liye Moses 1:39). Ac pasis sronin muhtahsr kahklah ke engan, etuh lah tuhkweni ma pahtpaht sane kuht ac mwet kuht luhngse ye muhtuhn Pahpah ac Wen.

Lwelah kuht in konwacack engan ac mislac ke kuht liyacacng wuhlweacng ac wi Leum ke orekma wolacna in molwelah Lal.