Tõde meie elu kohta

Tõe otsimine

Praegusel elu ajastul pääseme me palju enamate teadmisteni kui iial varem. Kui te midagi minevikus teada tahtsite, pidite te minema raamatukokku ja selle järele vaatama. Nüüdisajal pakuvad internet ja pihuseadmed ligipääsu peaaegu lõputule ja praktiliselt kohe leitavale teabele.

Issandal on hea meel, kui me kasutame meile kättesaadavaid abivahendeid arukalt, kuid Ta on andnud ka järgmise ajatu nõuande: „Otsige usinalt ja õpetage üksteisele tarkuse sõnu; jah, otsige parimatest raamatutest tarkuse sõnu; otsige teadmisi just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu.”(ÕL 88:118) Ta innustab meid õppima meid ümbritseva maailma kohta (vt ÕL 88:79; 93:53), kuid me peame vaatama tõde otsides Jumala poole, kes „mõistab kõiki asju, ja kõik asjad on tema ees, ‥ ning tema on ülalpool kõiki asju ‥ ning kõik asjad on tema kaudu ja temast” (ÕL 88:41).

Kõigi Jumalalt saadud tõdede seas on meie maapealse elu jaoks üks kõige põhjapanevamaid see, et Tema on meie Taevane Isa. Me oleme Tema vaimupojad ja vaimutütred. Ta tunneb ja armastab meid täiuslikult. Ja Tema vaimulastena on meil jumalik loomus ja tulevik. Nende igaveste tõdede mõistmine ja omaksvõtmine annab meile identiteedi, väärtuse ja eesmärgi, mis õnnistas ja suunas meid surelikkusele eelnenud elus ning teeb seda jätkuvalt nüüd ja igavesti.

Me olime alguses Isa juures

Kui me otsime tõde asjade kohta, „nagu need olid,” avastame me need Päästja, Jeesuse Kristuse sõnad: „Ja nüüd, tõesti, ma ütlen teile: Mina olin algul Isa juures ja olen Esmasündinu,” ja „teiegi olite algul Isa juures” (ÕL 93:21, 23).

Enne maapealset elu osalesime me taevasel nõupidamisel, kus meie Taevane Isa tutvustas oma suurt õnneplaani. Prohvet Joseph Smith õpetas, et Jumalat motiveeris Tema plaani juures see, et Ta tahtis anda meile „õigus[t] areneda nagu ta isegi [ja] ‥ saa[da] ülendatud koos temaga”. Tema töö ja hiilgus on „tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Ms 1:39).

Me kasutasime oma valikuvabadust ja otsustasime järgida Taevase Isa plaani. Me oleme sündinud oma õnnistuseks siia ellu, kus meil on jätkuvalt valikuvabadus, ning me võime kogeda surelikkust, õppida ja areneda igavese elu suunas.

Me kogeme oma sureliku rännaku ajal väljakutseid ja tagasilööke. Kuid meil ei tule eluraskustega silmitsi seista üksinda. Joseph Smith õpetas, et Taevane Isa, „universumi Suur Vanem, [vaatab] kogu inimperekonnale isaliku hoole ja vanemliku pilguga”.

Meie Taevane Isa, „halastuse Isa ja kõige troosti Jumal,” õnnistab meid, ülendab meie meelt ja trööstib meid „kõigis meie viletsusis, et meie võime trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses, troostiga, millega Jumal meid endid trööstib” (2Kr 1:3–4). Taevase Isa plaani juures on eriti oluline see, et Ta on andnud meile võimaluse Tema juurde naasta.

Tee meie Isa juurde

Tõde „asjadest, nagu need tõepoolest on” (Jb 4:13), on selge: me ei saavuta oma täit potentsiaali Taevase Isa lastena üksinda. Jeesus Kristus, Isa Esmasündinud Poeg vaimus, lubas lepinguga, et Ta on meie Päästja ja Lunastaja.

Jeesus Kristus, „Isast Ainusündinu ‥, täis armu ja tõde, nimelt tõe Vaimu, ‥ tuli ja elas lihas ja elas meie seas” (ÕL 93:11). Ta tuli näitama meile teed, kuidas leida õnne, tähendust ja rõõmu selles elus ja igavikus.

„Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!

Sest Jumal ei ole oma Poega läkitanud maailma, et ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm tema läbi õndsaks saaks!” (Jh 3:16–17)

Päästja maine kogemus on tähtis. Ta „ei saanud täiusest osa kohe alguses, vaid sai armu armu peale” (ÕL 93:12). Ta sirgus, kuni „ta sai Isa hiilguse täiuse” ja „kogu võimu nii taevas kui maa peal ja Isa hiilgus oli temaga, sest ta elas temas” (ÕL 93:16–17). Päästja õpetas:

„Ma annan need ütlused teile selleks, et te võiksite aru saada ja teada, kuidas kummardada, ja teada, mida te kummardate, et te võiksite tulla Isa juurde minu nimel ja parajal ajal saada osa tema täiusest.

Sest kui te peate minu käske, saate te osa tema täiusest ja saate hiilguse osaliseks minus, nagu mina olen Isas, seepärast ma ütlen teile: Te saate armu armu peale.” (ÕL 93:19–20)

Jeesus Kristus võttis Ketsemani aias ja ristil enda peale maailma patud ning kannatas kõike kurbust ja „kõiksugu valusid ja kannatusi ja kiusatusi” (Al 7:11). See „pani [Teda], ‥ suuremat kõigist, valust värisema ja veritsema igast poorist” (ÕL 19:18). Päästmine ja ülendus on võimalikud ainult Jeesuse Kristuse ning Tema lepituse ja ülestõusmise kaudu.

Me võime Päästja armu ja lepitusohvri kaudu kasvada, kuni me saame täiuse osaliseks ja meid saab teha ühel päeval täiuslikuks. Kui me järgime Päästja eeskuju ja kuuletume Tema käskudele, juhib ja juhatab Ta meid tagasiteel Taevaisa juurde Tema hiilgusesse.

Kristus teel Jeruusalemma. Michael Coleman, koopiate tegemine keelatud

Kas te võtate Tema anni vastu?

Muude tõdede seas „asjadest, nagu need tõepoolest on” (Jb 4:13), saame me teada ka seda, et meie igavikukogemuse määrab ära see, kas me otsustame järgida Jeesust Kristust ja Ta pakutud annid vastu võtta. Pühakirjades õpetatakse, et me „nau[dime] seda, mida [me] tahame vastu võtta”. Kahjuks ei taha mõned „nautida seda, mida nad oleksid võinud saada” (ÕL 88:32).

Minu misjonijuhataja, vanem Marion D. Hanks (1921–2011), kes teenis üldjuhist-seitsmekümnena, õpetas oma misjonäridele, et me palume seda, mida me tahame vastu võtta ja nautida, ning see on üks viis, mille järgi hinnata, kus me oma vaimsel teekonnal viibime. „Sest mis kasu on inimesel sellest, kui talle kingitakse and ja ta ei võta seda kingitust vastu?” Kui me Päästjat tõsimeelselt otsime ja järgime ning seeläbi Ta kingid vastu võtame, tunneme me rõõmu igavese elu lootuse ja ka „tema üle, [kes on selle] kingi andja” (ÕL 88:33). See sellise armastusega antud kingitus „on suurim kõikidest Jumala andidest” (ÕL 14:7).

Jumal on meie Taevane Isa. Ta tunneb ja armastab meid. Kui me tõde otsides Tema poole pöördume, võime me hoida ühte arukusega, võtta vastu tarkust, võtta omaks tõde, armastada voorust ja hoida ühte valgusega, mis Temast lähtuvad (vt ÕL 88:40). Seejärel liigume me läbi elu, kuni „tuleb päev, mil [me] mõista[me] tõepoolest Jumalat, olles elavaks tehtud temas ja tema kaudu” (ÕL 88:49).

See päev saab olema hiilgavaim ja rõõmsaim.