Igaviku suured annid: Jeesuse Kristuse lepitus, ülestõusmine, taastamine

Aastaid tagasi õppis meie varahommikune evangeeliumiklass piiblisalme pähe. Loomulikult tõmbasid mind enda poole lühikesed salmid. Nende seas oli Johannese 11:35 – kõige lühem salm pühakirjades, ainult kaks sõna – „Jeesus nuttis”.

See, et Jeesus nutab kurbusest ja rõõmust, annab minu jaoks tunnistust imelisest tõsiasjast: taevalik Jumala Poeg tuli füüsilisse surelikkusesse ja õppis vastavalt lihale, kuidas alati meiega olla ja meid õnnistada.

Kui me nutame leinast või rõõmust, mõistab Jeesus Kristus meid täiuslikult. Ta saab olla kohal hetkedel, mil me kõige rohkem vajame igaviku suuri ande – Jeesuse Kristuse lepitust, ülestõusmist ja taastamist. ‥

Ülestõusmispühad Jeesuses Kristuses lasevad meil tunda Jumala heakskiitu. See maailm ütleb meile, et oleme liiga pikad, liiga lühikesed, liiga kogukad, liiga kleenukesed, et me pole piisavalt targad, ilusad ega vaimsed. Jeesuse Kristuse kaudu vaimselt muutudes pääseme kurnavast perfektsionismist. ‥

Jumala moraalse ja ajaliku valikuvabaduse plaan võimaldab meil õppida oma kogemuste põhjal. ‥ Armastuses laskus Jeesus Kristus allapoole ja tõusis kõrgemale kõigist asjadest. Ta tunneb rõõmu meie jumalikust võimest olla loovad ja rõõmsad, lahked ilma tasu lootmata, uskuda meeleparanduseks ja andestuseks. Ja Ta nutab kurbusest meie inimlike kannatuste, julmuse ja ebaõigluse üle – mis sünnivad sageli inimeste valikute tulemusena –, nagu nutavad ka taevad ja koos nendega ka taeva Jumal. ‥

See on ülestõusmispüha Jeesuses Kristuses: Ta vastab meie südame igatsustele ja meie hinge küsimustele. Ta pühib ära meie pisarad, välja arvatud meie rõõmupisarad.