„Mina olen see”

Ometi on paljud läbi ajaloo lihtsustanud, isegi kahandanud meie ettekujutust [Jeesusest Kristusest] ja Tema tunnistusest selle kohta, kes Ta oli. Nad on madaldanud Tema õigemeelsust pelgaks pirtsakuseks, Ta õiglust pelgaks vihaks, Ta halastust pelgaks järeleandlikkuseks. Me peame hoiduma Teda nõnda lihtsustatult käsitamast, mis jätaks mugavalt tähele panemata õpetused, mida me peame ebamugavaks. Selle „nüristamise” ohvriks on langenud isegi Tema ülim voorus, Tema armastus.

Jeesus õpetas oma sureliku missiooni ajal, et on olemas kaks suurt käsku. ‥ „Armasta Issandat, oma Jumalat, [ja] armasta oma ligimest nagu iseennast.” Kui me tahame Päästjat nende kahe üliolulise ja lahutamatult seotud seaduse puhul ustavalt järgida, peame sellest, mida Ta tegelikult ütles, tugevalt kinni pidama. Ja tegelikult ütles Ta, et „kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu”. Tolsamal õhtul ütles Ta meile: „Te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud.” ‥

Kuidas Jeesus armastas?

Esiteks armastas Ta „kõigest oma südamest, väest, meelest ja jõust”, mistõttu Ta oli võimeline ravima sügavaimat valu ja kuulutama kõige karmimat reaalsust. ‥

Teine Jeesuse jumaliku ligimesearmastuse tunnus oli Ta kuulekus igale sõnale, mis lähtus Jumala suust, joondades alati oma tahte oma Taevase Isa tahtele ja käitudes, nagu Tema soovis. ‥

Kui me seisame Tema ees ning näeme Ta kätes ja jalgades haavu, hakkame mõistma, mida see tähendas, et Ta kandis meie patud ja oli haigustega tuttav ning oli täiesti kuulekas Isa tahtele – kõike seda puhtast armastusest meie vastu.