Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat

Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus käsiraamatusse „Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat”
Õpetuse ja Lepingute raamatu õppetunnid
- Taastamise läkitus
- Õpetus ja Lepingud 1
- Joseph Smith – ajalugu 1:1–26
- Õpetus ja Lepingud 2; Joseph Smith – ajalugu 1:27–65
- Õpetus ja Lepingud 3–5
- Õpetus ja Lepingud 6–9
- Õpetus ja Lepingud 10–11
- Õpetus ja Lepingud 12–17; Joseph Smith – ajalugu 1:66–75
- Õpetus ja Lepingud 18
- Õpetus ja Lepingud 19
- Õpetus ja Lepingud 20–22
- Õpetus ja Lepingud 23–26
- Õpetus ja Lepingud 27–28
- Õpetus ja Lepingud 29
- Õpetus ja Lepingud 30–36
- Õpetus ja Lepingud 37–40
- Õpetus ja Lepingud 41–44
- Õpetus ja Lepingud 45
- Õpetus ja Lepingud 46–48
- Õpetus ja Lepingud 49–50
- Õpetus ja Lepingud 51–57
- Õpetus ja Lepingud 58–59
- Õpetus ja Lepingud 60–63
- Õpetus ja Lepingud 64–66
- Õpetus ja Lepingud 67–70
- Õpetus ja Lepingud 71–75
- Õpetus ja Lepingud 76
- Õpetus ja Lepingud 77–80
- Õpetus ja Lepingud 81–83
- Õpetus ja Lepingud 84
- Õpetus ja Lepingud 85–87
- Õpetus ja Lepingud 88
- Õpetus ja Lepingud 89–92
- Õpetus ja Lepingud 93
- Õpetus ja Lepingud 94–97
- Õpetus ja Lepingud 98–101
- Õpetus ja Lepingud 102–105
- Õpetus ja Lepingud 106–108
- Õpetus ja Lepingud 109–110
- Õpetus ja Lepingud 111–114
- Õpetus ja Lepingud 115–120
- Õpetus ja Lepingud 121–123
- Õpetus ja Lepingud 124
- Õpetus ja Lepingud 125–128
- Õpetus ja Lepingud 129–132
- Õpetus ja Lepingud 133–134
- Õpetus ja Lepingud 135–136
- Õpetus ja Lepingud 137–138
- Usuartiklid ning ametlikud teadaanded nr 1 ja nr 2
- Perekond: läkitus maailmale
- Elav Kristus
Eluks ettevalmistumise õppetunnid
- Kuldõpetus: küsimustele vastuste leidmine
- Pühakirjauurimise oskused
- Sulle, noor: valikute tegemine
- Enesega toimetuleku tugevdamine
- Füüsiline ja emotsionaalne tervis
- Tulevaseks hariduse omandamiseks ja tööks valmistumine
- Edu koolitöös
- Misjonäride ettevalmistus
- Templiks valmistumine
- Kiriku juhtide õpetused
Lisa

91. õppetund. Õpetus ja Lepingud 82:1–7: „Sellelt, kellele palju on antud, nõutakse palju”

„91. õppetund. Õpetus ja Lepingud 82:1–7: „Sellelt, kellele palju on antud, nõutakse palju””, Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat (2025)

„Õpetus ja Lepingud 82:1–7”, Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat

91. õppetund: Õpetus ja Lepingud 81–83

Õpetus ja Lepingud 82:1–7

„Sellelt, kellele palju on antud, nõutakse palju”

1832. aasta aprillis reisisid prohvet Joseph Smith ja teised Independence’isse Missouri osariigis. Nad järgisid Issanda käsku luua organisatsioon Siioni ülesehitamiseks ja vaeste eest hoolitsemiseks (vt Õpetus ja Lepingud 78). Olles aidanud lahendada mõningaid liikmetevahelisi vaidlusi, sai prohvet ilmutuse, mis kirjeldas Issanda ootusi oma rahva suhtes. See õppetund võib aidata õpilastel mõista, kuidas Issand on neid õnnistanud ja kuidas Ta ootab, et nad neid õnnistusi kasutaksid.

Võimalikud õpitegevused

Mida Issand on teile andnud

Et aidata õpilasi selleks õppetunniks ette valmistada, võiksite laulda kirikulaulu Issanda antud õnnistustest. Näiteks laulu „On Issand mulle andnud kõik” (Kiriku lauluraamat, nr 137). Kirikulaul võiks olla osa tunni algusosast.

Kutsuge kolm õpilast klassi ette seisma. Andke ühele Mormoni Raamat, teisele ümbrik, mille peale on kirjutatud suur summa raha (näiteks 1 000 000 eurot), ja kolmandale mitu kommi.

Mida te loodate, et need õpilased teevad vastavalt sellele, mis neile on antud?

Soovi korral paluge õpilastel klassi ees mõtteid jagada, kuidas nad saaksid õnnistada teisi sellega, mis neile on antud.

Märkige, et meil ei oleks samu ootusi inimese suhtes, kes pole samu asju saanud.

Taevase Isa lastena ja Tema Kiriku liikmetena on meile palju antud. Paluge õpilastel võtta mõni minut aega, et loetleda õnnistused, mida nad on Issandalt saanud. Võib olla kasulik luua õpilastele mõned kategooriad, mille üle oma nimekirja koostades mõelda (näiteks kirikus olemise õnnistused, vaimsed kogemused, mis neil on olnud, inimesed, kes õnnistavad nende elu, maised varad ja võimalused, mis neil on, ja nii edasi).

Näidake õpilastele järgmisi küsimusi, mille üle mõtiskleda.

Mõtisklege järgnevate küsimuste üle.

Kuidas on need õnnistused teid mõjutanud?
Mida need teile Issanda kohta õpetavad?
Kuidas võib Issand oodata teilt teistsugust käitumist kui kelleltki, kes pole neid õnnistusi saanud?

Seda õppetundi uurides otsige nendes küsimustes lisakaemusi.

Õpetus ja Lepingud 82

Kaaluge järgmisest infost kokkuvõtte tegemist:

Pühad olid sel ajal saanud Issandalt suuri õnnistusi. Need õnnistused hõlmasid taastatud Kirikut, Mormoni Raamatut ja elavat prohvetit, kes ilmutas Issanda sõnu. Siiski oli neil endiselt raskusi, et elada nii, nagu Issand soovis. Järgnevalt on toodud mõned näited.

Sidney Rigdoni ja piiskop Edward Partridge’i vahel, kellest esimene asus Ohio ja teine Missouri osariigis, oli mitme kuu jooksul ebasõbralikke tundeid kuhjunud. Nad olid hiljuti ära leppinud.
Mõned Kiriku liikmed Missouris olid Joseph Smithi suhtes kriitilised.
Kui Kiriku liikmed kolisid Missourisse, ei järginud paljud neist Issanda nõuannet ja käske, sealhulgas ei elanud nad pühitsemise seaduse järgi.

Prohvet Joseph Smith ja teised Kiriku juhid sõitsid Missourisse ja pidasid Kiriku ülempreestrite nõukogu. Õpetuse ja Lepingute 82. osas kirjas olev ilmutus saadi pärastlõunasel istungil.

Lugege salme Õpetus ja Lepingud 82:1–7, et leida, mida ootas Issand pühadelt, keda ta oli nii palju õnnistanud.

Mida te nendest salmidest teada saate?

Õpilased võivad jagada erinevaid tõdesid. Küsige neilt, miks on nende jagatud tõdede mõistmine oluline.

Õpilased võivad, kuid ei pruugi jagada põhimõtet, et Issand nõuab palju neilt, kellele Ta on palju andnud. Kui õpilased seda ei tee, paluge neil jagada, mida nad 3. salmist õppisid.

Kui õpilased küsivad endiste pattude naasmise kohta (vt salm 7), siis aidake neil mõista, et kui jätkame sama patu tegemist, peame jätkama meeleparandust. Võime kannatlikult Päästjale toetuda ja jätkata püüdlusi paremaks saada, teades, et Ta aitab meid. (Vt: Neil L. Andersen. Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. a sügisene üldkonverents)
Miks on teie arvates Issandal sellised ootused?
Miks on meie jaoks oluline neid ootusi mõista?

Lisakaemuste saamiseks lugege ette avaldus vanem D. Todd Christoffersonilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Meie Taevane Isa on kõrgete ootustega Jumal. ‥

Jumala eesmärk [on], et meie – Tema lapsed – oleksime võimelised kogema ülimat rõõmu, olema Temaga igavesti ja saama isegi selliseks, nagu Tema on. ‥

Kui me siiralt soovime ja püüame vastata meie Taevase Isa kõrgetele ootustele, tagab Ta meile vajamineva abi, olgu selleks siis lohutus, tugevdus või noomitus.” (D. Todd Christofferson. Ma noomin ja karistan kõiki, keda ma armastan. – 2011. a kevadine üldkonverents)

Miks on samuti kasulik meeles pidada Issanda mõistvat ja kaastundlikku olemust? (Vt salme 1, 7.)

Pidage meeles, mida Issand meile on andnud

Issanda õnnistused

Valige vähemalt kaks järgmistest õnnistustest või muud õnnistused, mida loendis pole.

Pühakirjad
Elavad prohvetid
Pattude andekssaamine
Püha Vaimu and
Teadmised Jeesusest Kristusest ja Tema lepitusest meie eest
Templid

Uurige mõne minuti jooksul valitud õnnistusi. Kasutage pühakirju, üldkonverentsi kõnesid ja muid Kiriku vahendeid, näiteks trükist „Sulle, noor: juhend valikute tegemiseks” (2022). Otsige järgmist.

Kuidas Issand meie elu nende õnnistuste kaudu parandab.
Mida Issand ootab neilt, kellele need õnnistused antakse.

Lisage oma mõtteid või arusaamu, mis põhinevad teie isiklikel kogemustel. Võite lisada, kuidas inimesed, kellel on need õnnistused, võivad aidata või olla eeskujuks neile, kellele pole antud samu kogemusi ja teadmisi.

Jumala ootused ja armastus

Miks te olete tänulikud Issanda ootuste eest?
Kuidas näitavad Issanda ootused Tema armastust?

Paluge õpilastel vaadata oma nimekirja sellest, mida Issand neile on andnud. Nad võivad lisada mis tahes õnnistusi, millele nad kogu õppetunni jooksul mõelnud on. Paluge neil kirja panna, mida nad tahaksid meeles pidada või teha tänu sellele, mida Issand neile on andnud.

Lisamaterjalid

Mida on Jeesus Kristus meile oma lepituse kaudu andnud?

President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on õpetanud:

„Mida on Jeesus Kristus meist igaühe heaks teinud? Ta on teinud kõik, mis on oluline meie teekonnal läbi surelikkuse selle tuleviku poole, mis on välja toodud meie Taevase Isa plaanis. ‥

Nagu Jeesus õpetas: „Sest mina elan ja teie saate elama.” (Johannese 14:19) ‥

Kuid ülestõusmine annab meile enamat kui see kinnitus surematusest. See muudab seda, kuidas me surelikku elu näeme. ‥

Kuna meie kõigi ülestõusmine on kindel, siis teame, et need surelikkuse puudused ja vastuolud on vaid ajutised. ‥

Meie Päästja ja Lunastaja kannatas mõistetamatuid kannatusi, et saada ohvriks kõikide meelt parandavate surelike pattude eest. See lepitusohver ‥ avas meile kõigile ukse saada puhtaks oma isiklikest pattudest, et meid saaks võtta tagasi Jumala, meie Igavese Isa juurde. ‥

Tema prohvetite õpetuste ja Tema isikliku teenimistöö kaudu õpetas Jeesus meile päästmisplaani. ‥

Meie Päästja tunneb ja teab meie kiusatusi, meie raskusi, meie südamevalu ja meie kannatusi, sest oma lepituse osana on Ta need kõik vabatahtlikult läbi elanud. ‥ Kõik, kes mingisuguse sureliku nõrkuse käes kannatavad, peaksid pidama meeles, et ka meie Päästja koges seda laadi valu ning et lepituse kaudu annab Ta meile jõudu, et seda taluda.” (Dallin H. Oaks. Mida on meie Päästja meie heaks teinud? – 2021. a kevadine üldkonverents)

Miks Kiriku liikmetelt palju oodatakse?

Vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:

1:45

„Mõned küsivad: „Kas ma pean teistest erinema?” „Kas ma saaksin olla Kristuse jünger, ilma et peaksin mõtlema nii palju oma käitumisele?” „Kas ma ei saa armastada Kristust kõlbluse seadust järgimata?” „Kas ma ei saa Teda armastada, tehes pühapäeval, mida tahan?” Jeesus on sellele vastanud: „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!” (Johannese 14:15) ‥

Olles Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed, omades tunnistust sellest, et Ta on olemas, toetudes mitte üksnes Piiblile, vaid ka Mormoni Raamatule, teades, et Tema preesterlus on maa peale taastatud, olles teinud Tema järgimiseks pühad lepingud ja saanud Püha Vaimu anni, olles saanud Tema pühas templis templianni ja valmistudes Tema hiilgavaks naasmiseks maa peale, ei saa me võrrelda ennast nendega, kes pole kõiki neid tõdesid veel saanud. „Sest sellelt, kellele palju on antud, nõutakse palju” [Õpetus ja Lepingud 82:3].” (Neil L. Andersen. Ära lahku Temast iial. – 2010. a sügisene üldkonverents)

Et näha, kuidas endine esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas, president Dieter F. Uchtdorf preesterluse hoidjatele seda põhimõtet õpetas, vaadake videot „Mõne kraadi tähtsus” ajakoodist 9:42 kuni 10:54.

19:7

Täiendavad õpitegevused

Pühakirjade seostamine meie eluga

Teine viis selle ilmutuse uurimiseks oleks selgitada, et pühakirju lugedes oleks hea seostada neid meie enda eluga. Paluge õpilastel tunnis lugeda õppetunnis mainitud probleeme, millega pühad silmitsi seisid, kui ilmutati kirjakoht Õpetus ja Lepingud 82. Looge tänapäeva jaoks realistlik ja asjakohane olukord, kus Kiriku liikmed võiksid:

tunda üksteise vastu ebasõbralikke tundeid;
olla prohveti või Kiriku juhtide suhtes kriitilised;
mitte kuuletuda käsule;
mitte jagada oma raha, aega ega andeid teiste abistamiseks.

Paluge õpilastel valida välja olukord, mille üle oleks nende arvates tähendusrikas mõtiskleda, uurides kirjakohta Õpetus ja Lepingud 82. Julgustage neid otsima põhimõtteid, mis võivad selles olukorras aidata.

Kui me ei taha, et meile oleks pandud suured ootused

Tunni lõpu poole võib olla kasulik kutsuda õpilasi ette kujutama, et keegi luges kirjakohta Õpetus ja Lepingud 82 ja soovis, et neile poleks antud nii palju õnnistusi, et Issand neilt vähem ootaks. Laske õpilastel vastata tunnis õpitu põhjal. Abiks võivad olla ka õppetunni kaks viimast küsimust.

Visuaalne tegevus

Kui arvate, et sellest oleks abi, paluge õpilastel paberilehe vasakule küljele loetleda 5–10 õnnistust, mida nad on saanud. Seejärel võiksid nad iga õnnistuse kõrvale kirjutada, mida Issand nende arvates ootaks kelleltki, kes vastava õnnistuse saab.

Päästja kahe erineva tahu mõistmine

Näidake pildi ühte poolt ja seejärel teist poolt. Küsige õpilastelt, kuidas mõlema poole nägemine aitab neil tervikpilti paremini mõista. Nagu pildi kaks poolt, on Jeesus halastav ning tal on samuti meie suhtes kõrged ootused. Lugege kirjakohta Õpetus ja Lepingud 82:1–7, et leida tõendeid mõlema omaduse kohta Temas. Miks on oluline teada, et Tal on mõlemad need omadused? Kuidas võiks see kedagi mõjutada, kui ta mõistab ainult ühte Tema poolt?